Liikumisharrastuse olukord Eestis

 

Iga-aastased Eesti elanikkonna kehalise aktiivsuse uuringud näitavad, et vähemalt kaks korda nädalas liigub 61% täiskasvanud elanikkonnast. Iganädalaselt liikumisharrastustega tegelevate inimeste osakaal on seda kõrgem, mida noorema vanuserühmaga on tegu: 15-24-aastase seas on see näitaja 82%, 25-34-aastaste seas 70%, 35-49-aastaste seas 61% ja 50-69-aastaste seas 48%.

Keskmisest suurem on iganädalaselt liikumisharrastustega tegelevate inimeste osakaal kõrgharidusega (71%), kõrge ametialase staatusega (tippjuht, tippspetsialist, keskastme juht) (72%) või õppurite (82%) seas, keskmisest madalam aga Ida-Virumaa elanike (43%) ning pensionäride (38%) seas. Kõrge sissetulekuga leibkondades on liikumisharrastustega tegelejate osakaal suurem kui madala sissetulekuga leibkondades. Eesti- ning muukeelsete inimeste vahel liikumisharrastustega tegelemise osas olulisi erinevusi ei ilmnenud.

Sporti ja spordiga seotut peab huvipakkuvaks 65% elanikest. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist peab tähtsaks 88% elanikest, sealjuures väga tähtsaks 43%. Tähtsaks peavad liikumisharrastustega tegelemist keskmisest sagedamini noored, kõrgharitud, kõrge sotsiaalse staatusega või regulaarselt liikumisharrastustega tegelevad inimesed. Vastajad, kelle leibkonnas on alla 18-aastaseid lapsi, tähtsustavad liikumisharrastustega tegelemist enam kui need, kelle leibkonnas lapsi pole.

Suvel tegeletakse liikumisharrastustega rohkem kui talvel – vähemalt kord nädalas liikumisharrastustega tegelevad inimesed pühendavad selleks suvel keskeltläbi 6 tundi ja talvel keskmiselt 4 tundi.

Liikumisharrastustega iganädalaselt tegelevatest inimestest 42% on regulaarselt liikumisharrastusega (järjest) tegelenud 10 või enam aastat, 19% 5-10 aastat, 20% 2-5 aastat, 8%

1-2 aastat, 5% pool aastat kuni aasta ning 4% vähem kui pool aastat.

Kõige levinumad spordialad või liikumisvormid, millega tegeletakse, on jalgrattasõit (35%), jooks (27%), ujumine (24%) ning kõnd (sh kiirkõnd, kepikõnd, matkamine) (23%).

Iganädalaselt liikumisharrastusega tegelevatest inimestest 46% tegeleb liikumisharrastusega peamiselt omaette, 22% peamiselt omal käel koos sõprade või tuttavatega, 12% peamiselt omal käel koos pereliikmetega ning 19% peamiselt treeningrühmas, liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. Ajalises võrdluses on peamiselt treeneri juhendamisel treenivate inimeste osakaal kasvanud. Omaette treenimine on keskmisest levinum 50-69-aastaste vastajate seas, treenimine koos sõprade/tuttavatega või treeneri juhendamisel aga 15-24-aastaste seas.

Peamised põhjused, mida liikumise vältimisel nimetatakse, on: ajapuudus (44%), vanus või tervis (25%) ning motivatsiooni ja viitsimise puudus (22%). Seega on tegu pigem ettekäänete kui sisuliste põhjustega (arstide hinnangul on mistahes liikumine vastunäidustatud vaid väga tõsistele haigetele, ülejäänud puhkudel on alati võimalik leida just selline liikumisvorm, mis on kasuks just nimelt paremal tervistumisel).

Lähemalt saab viimase liikumisharrastuse uuringu tulemuste kohta lugeda EOK kodulehelt liikumisharrastuse rubriigist, detailse uuringuraporti saate soovi korral küsida peeter@eok.ee.