Liikumisharrastuse olukord Eestis

Liikumisharrastuse uuring 2018

2018. aasta 2. – 23. oktoobril viis Turu-uuringute AS Ühendus Sport Kõigile MTÜ tellimusel läbi küsitlusuuringu Eesti elanike kehalise aktiivsuse teemal. Kokku küsitleti 1009 vastajat vanuses 15-69. Andmed koguti silmast-silma Omnibussküsitluse teel. Samalaadseid küsitlusi on viidud läbi alates aastast 2013. Käesolev uuring viidi läbi Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST raames. 

Regulaarselt ehk vähemalt kaks korda nädalas tegeleb liikumisharrastusega 46% Eesti elanikest. Neist 46% liikuda omaette ja 34% koos pereliikmete või sõpradega. Liikumisharrastust pidas küllaltki tähtsaks või väga tähtsaks 88% vastanutest. 

Harvem kui paar korda kuus või mitte üldse tegeleb liikumisharrastusega 30% elanikkonnast. Selle sihtgrupi kaasamine regulaarsesse liikumisharrastusse on ka spordinädala üks missioonidest. 

Uuringus osalejatelt küsiti ka spordinädala osas, kellest 48% vastasid jaatavalt küsimusele: „Kas Te olete teadlik, et septembris viiakse/viidi Eestis läbi spordinädalat?“. Meestest on spordinädalast teadlik 39% ja naistest 57%. Eesti- ja muukeelsete elanike seas oli teadlikkus spordinädalast samal tasemel. Keskmisest kõrgem on spordinädalast kuulnute osakaal kõrgharidusega (56%), alla 18-aastaste lastega leibkonda kuuluvate (55%), 401-800-eurose isikliku sissetulekuga (54%) või vähemalt kord nädalas liikumisharrastustega tegelevate inimeste (55%) seas. 

Spordinädalast kuulnud vastajatele esitati küsimus selle kohta, millistest infokanalitest nad spordinädala toimumise kohta kuulsid. Ligi pooled spordinädalast teadlikest vastajaist said teavet internetist ning sama paljud (ka) televisioonist, neljandik raadiost ning vähem kui viiendik koolist (14%), perekonnaliikmelt (12%), ajalehereklaamist (10%), välireklaamilt (9%) või muudest infokanalitest (5%). 

Peamised põhjused, mida liikumise vältimisel nimetatakse, on: ajapuudus (44%), vanus või tervis (25%) ning motivatsiooni ja viitsimise puudus (22%). Seega on tegu pigem ettekäänete kui sisuliste põhjustega (arstide hinnangul on mistahes liikumine vastunäidustatud vaid väga tõsistele haigetele, ülejäänud puhkudel on alati võimalik leida just selline liikumisvorm, mis on kasuks just nimelt paremal tervistumisel). 

Detailse uuringuraporti leiate siit.